Pahupidikool kukub kokku.

Mina lugesin raamatut"Pahupidikool kukub kokku". See raamat räägib Pahupidikooli laste seiklustest.Seal on juttu ka sellest kuidas õpetaja Pärl viskab arvuti aknast välja, et lastele näidata maa külgetõmbejõudu.Veel on seal juttu ühest viisakast poisist Paulist, kes küsis Leslie käest,et kas tohib teda patsist sikutada. Leslie muidugi ei lubanud. Pärast ta ütles,et läheb juuksurisse ja võib oma katkised juukseotsad talle anda. Selle peale oleks Paul kohe aknast välja kukkunud, tal oli nii hea meel. Raamatus juhtub veel väga palju seiklusi.Kõige lõpuks vallutavad pahupidikooli lehmad.Lapsed peavad teise kooli minema.

Selle raamatu tegelased on:Bebe,Benjamin,Dameon,Dana,Deedee,D.J,Jason,Jenny,Joe,John,Joy,Maurecia,Maurecia,Myron,Sharie

jõulupidu.

Meie jõulupidu oli caroli isa juures.Me saime mootorsaaniga sõita ja süüa.Me mängisime palli,ja seda jalgpalli mängu.Otto jättis mu käe ukse vahele!Me käisime saunas ja olime õues.Pärast kui me läksime ära Ristoga siis lasti rakkette.Mu ema tuli meile järgi.

Kokkuvõte viimase nädala ilmast.

Viimane nädala ilm oli meil tõeliselt talvine. Iga päev sadas meile lund juurde. Lumekuhjad on kodu juures juba hiigelsuured. Õnneks ei olnud suuri külmakraade. Neljapäeval ja reedel oli väga suur lumetorm. Sellele tormile oli isegi nimi pandud. Selle tormi nimi oli "Monika".Lumetorm tegi väga palju pahandust. Paljud inimesed olid lumevangis. Maanteed oli paksult lund täis, autod olid teede ääres lumevangis. Lund tuiskas nii kõvasti,et inimestel soovitati kodust mitte väljuda. Kõige kauem olid inimesed lumevangis Padaorus. Nad pidid seal olema terve öö. Inimesed ei saanud minna tööle ega lapsed kooli.Kuid kõige rohkem nautisid sellist lund lapsed. Lund oli nii palju,et isegi sõjaväelased pidid appi tulema inimesi hangedest päästma. Suure maanteeääres on nii palju lund, et tundub nagu sõidaks tunnelis. Tänu sellisele suurele lumekogusele saab väga hästi lumelinnasid ehitada. Kokkuvõttes oli viimane nädal väga talvine ja lumine. Ilmateade lubab aga veel lumelisa. Nii, et lumelabidad tuleb hoida käeulatuses.

Hull monika

See kõik hakkas neljapäeval kui ma koolist koju läksin.Sellel päeval oli tuisk ja suur tuul.Aknad olid jääs ja me ei saanud aknast välja vaatata.Reedel me ei pidanud kooli minema ,sest vool oli ära ja bussid ei saanud tulla.Mu ema ei pidanud ka minema,sest ta ei saanud autoga sõita.Paljud autod jäid kinni ja meie lükkasime need välja.Me aitasime emaga vanaema maja esist puhtaks teha. Me käisime ühe kastiautoga piimal.Me olime autol kastis.Ta viis meid piimale ja tagasi koju.See oli päris lahe.Minuga olid kaasas ema,Ats ja Aivar.Meie maja eest lükkasid traktorid lund,sest autod ei saanud liikuda.me tegime õue onni ja olime seal peidus.See päev oli lahe!Pühapäeval me käisime linnas.Teepeal oli väga raske sõita,sest teed olid libedad.Me tegime pärast lumesõda sõpradega.Ma aitasin vanaema maja esist korda teha.Ma kelgutasin sõpradega.Ma olin vahepeal sõbra juures.Kui ma eile poes käisin nägin ma jänest.Ma hakkasin sõbraga hiilima.Käisime skatel seal olid pooled skate asjad lume all.Me lasime suurest skates alla.Ma tegin oma kaevasin oma maja esise puhtaks.

Lumehelbeke väike.

Lumehelbeke väike,
hõljub talveööl.
Särab justkui päike,
naeratus on suul.

Päkapiku jäljed maas,
paar kommigi seal.
Järve peal paks kaas,
päkapikk ju seda teab.

Vesi ja vee reostumine.

1.Miks ei tohi noppida vesiroosi ja miks ei ole mõtet noppida vesikuppu?
Sellepärast, et vesiroos on looduskaitse all . Vesiroosi ja vesikuppu pole mõtet noppida, sest nad närbuvad vaasis ruttu ära.
2.Mis hoiab veetaimi vees püsti?
Veetaimi hoiab vees püsti nende vartes olev õhk.
3.Mis juhtuks, kui kiire vooluga jões oleksid taimede veesisesed lehed sama laiad nagu vesiroosil?
Siis viiks vool lehed endaga kaasa.
4. Kirjelda jõgi-kõõluslehe lehti?
Kiire vooluga jões ja sügaval vees on ta lehed peenikesed nagu pael, aga aeglase vooluga jões on ta lehed laiad ja munakujulised.


1.Kui palju vett kulutab sinu pere iga päev?
Meie pere kulutab päevas vett umbes 300 liitrit
2.Mis juhtub veekoguga, kui sinna satub palju reovett?
Veekogu taimestik ja loomastik hävineb.
3.Talvel korraldatakse mõnede järvede jääl autode jäärajasõitu. Kuidas võib see veekogule ohtlik olla?
Autokütust võib sattuda jääle ja sealt edasi vette. Samuti häirib see kindlasti kalade elu.
4.Meie seaduste järgi ei tohi ehitisi rajada veekogule lähemale kui 100 meetrit. Miks?
Sellepärast,et mitte häirida lindude elu, kes elavad veekogu lähedal. Samuti sellepärast, et kaitsta ehitisi üleujutuste eest.

näomaaling

Vesiämblik

Vesiämblik on kogu aeg vees elav ämblik. Ta elab Euroopas, Põhja-Aasias ja Aafrika põhjaosas. Vesiämblik võib elada 2-aastaseks. Ta valmistab veealuse pesa, milles ta saab õhku hingata. Selleks koob ta kellukja, taimedele kinnituva võrgu ja täidab selle pinnalt kogutud õhumullidega. Seal jääb ta ootama saaki ja kui on saagi kinni püüdnud, siis viib ta saagi kellukasse ja sööb ta ära. Vesiämbliku keha on pruunikas ja karvane, aga kuna ta "kannab" endaga kaasas õhumulli, näib ta vees hõbedasena. Kuigi tavaliselt on emased ämblikud suuremad kui isased, siis vesiämblikul on isased suuremad kui emased. Isaste kehapikkus on kuni 15 mm ja emastel kuni 10 mm. Eestis on vesiämblik suhteliselt laialdaselt levinud.

Mina

Minu nimi on Peep. Olen sündinud 29. mail 1999. aastal Rakvere haiglas. Minu ema nimi on Heivi ja isa nimi on Taivo. Elan pisikeses Ubja külas. Olen praegu 11-aastane ja õpin Uhtna Põhikooli 5. klassis. Mulle meeldib kehaline kasvatus. Kõige rohkem meeldib muidugi vahetund või siis vaheaeg. Vabal ajal käin sõpradega noortekas mängimas. Kui ma suureks kasvan, siis tahan ma saada rallisõitjaks.

Haug

Haug on hauglaste perekonda kuuluv röövkala. Haug on kõige laiemalt levinud mageveekala. Haugil on vooljas keha, mis on natuke külgedelt lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukejõudu. See võimaldab tal välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast. Selja pealt on ta rohekas-sinakas, mis muutub allapoole minnes heledamaks. Kõhualune on tal valge. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi põgenemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad.

Haug on suhteliselt paikne kala. Ta eelistab elada aeglase vooluga jõgedes ja järvedes. Elutseb ta rohkem kalda lähedal taimestikus. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugi püüavad harrastuskalamehed enamasti spinninguga ja elussöödaga.

vaheaeg

Kas sa olid arvutis? jah,ma olin

Mis sa tegid arvutis?ma olin facebookis.

Kas sa meisterdasid midagi?Ma ei meisterdanud.

Kas sa puhkasid välja?Jah ma puhkasin välja.

Neljapäeval toimus meil koos vanematega koolitus suhtlemisest. Meile oli külla tulnud üks tädi, kelle nimi oli Pille Murrik.Ta õpetas kuidas peaks lapsed vanematega suhtlema. Samuti õpetas ta vanematele kuidas lastega suhelda. Ta õpetas, et kõik peaksid iga päev kiitma üksteist. Siis on kõikidel hea tuju. Mulle meeldis see, et kõik lapsed ja ka vanemad pidid õpetaja kohta kirjutama midagi head.

Luuletus.

Meie klassis õpib piiga,
kelle nimeks on Regina.
Ta lemmikloom on koer,
kes talle sülle poeb.

Meie klassi poisid, plikad
teevad isetegevust.
Lemmikuteks on neil ikka
näidendite tegevus.

Kogunemine.

Meile räägiti seal, et kolmapäeval tulevad meile külalised Moldovast.Moldova on euroopa riik.Moldovlased on hõimlased.

Küsimused.

1.Millal tekib kaste?
Siis kui õhutemperatuur öösel langeb ja veepiisad udus suuremaks kasvavad, siis langevad nad maha kastena.
2.Millal tekib hall?
Hall tekib siis kui õhutemperatuur langeb öösel alla nulli ja veepiisad jäätuvad.
3.Kuidas tekib vihm?
Kui veeaur tõuseb üles, siis ta paisub ja jahtub. Piisad muutuvad raskemaks ja sajavad alla.
4. Nimeta tahked sademed?
Tahked sademed on lumi, rahe ja härmatis.
5. Nimeta vedelad sademed?
Vedelad sademed on vihm, kaste ja udu.
6. Mille poolest on lumehelbed sarnased?
Kõikidel lumehelvestel on alati kuus kiirt.
7. Miks ei jäätu järved põhjani?
Sellepärast, et vesi mis on jääkatte all on ühtlase temperatuuriga.Jää hoiab vee temperatuuri ühtlase.

Lugu Torevantsist.

Seitsme maa ja mere taga elas kord üks hästi lõbus ja püsimatu Torevants. Tal oli palju erilisi oskusi, millest üks oli see, et ta oskas lennata. Talle meeldis see väga ning samuti meeldis talle teisi seljas sõidutada. Kõik tema sõbrad tahtsid temaga iga päev lennata. See oli kõigi lemmiktegevus. Torevants oli alati lahke ja lendas kõikidega sinna, kuhu need tahtsid minna. Aga ükskord tulid külasse kolm tsirkusetöötajat, kes olid kuulnud, et Torevants oskab lennata. Kuna teised elevandid seda ei oska, siis oli see nende jaoks väga erakordne ja nad tahtsid teda oma tsirkusesse. Torevants aga sellega nõus ei olnud ja lendas minema. Siis hakkasid tsirkusetöötajad välja mõtlema, kuidas Torevantsi oma tsirkusesse saada. Nad mõtlesid välja, et uimastavad Torevantsi rahustipüssiga ja viivad ta veoautoga ära. Mõeldud, tehtud. Ükskord pimedas hiilisid nad maja juurde, kus Torevants elas ja tulistasid teda rahustipüssiga. Nad viisid ta tsirkusesse. Hommikul, kui kõik ärkasid ja Torevantsi ei leidnud, hakkasid nad teda otsima. Neil oli abiks ka nuhkurkoer Nuki, kes nuuskis välja jäljed, mis kuulusid Torevantsile ja nendele, kes ta ära viisid. Lõpuks leidsid nad ka ülesse tsirkuse, kus Torevants oli. Nad mõtlesid välja plaani, kuidas Torevants päästa. Õhtul pimedas hiilisid nad tsirkusetelki ja äratasid Torevantsi. Torevants oli hästi õnnelik neid nähes ning läks nendega kaasa. Nad põgenesid ja läksid tagasi oma külla. Nad ehitasid kõik koos oma küla ümber suure müüri, et võõrad ei saaks kunagi niimoodi nende külla tungida ning Torevantsi ära viia. Ja nõnda elasid Torevants ja tema sõbrad õnnelikult oma elu lõpuni.

Politseikoer

Enne muuseumitundi minemist kutsuti meid lasteaia hoovi, kus meile näidati politseikoera. Kõige rohkem politseis kasutatav koratõug on Saksa lambakoer. Sellepärast, et see tõug on väga õpihimuline ja kuulekas. Ta on tugevate lihastega, jõuline, tiheda karvkattega ja hea haistmismeelega koer. Saksa lambakoer on ka hästi lastesõbralik ja seltsiv koer.

Politseikoeraks õpetetakse teda kaks aastat. Teda õpetab ainult üks inimene, kellest saab tema peremees ja kelle käske hakkab ta täitma.

palju õnne sügis.

Täna oli sügise sünnipäev.Sügis hakkas kell 06.09.Kolmapäeval pidid kõik saatma kellegi sugulase saatma seenele.Esimene klass tegi näidendi.Selle oli talvepuude varumine.Teine ja kolmas klass tegid luuletuse.Neljas klass tegi seenele minekut,see oli hästi naljakas.Meie klass tegi kartulivõttu.6 ja 7 klass tegi lehe sõda ja pärast riisusid.8 Klass tegi sügis tormi.9 Klass tegi õppimist.

Kodune õhtu.

Minul oli kodus sel päeval lahe.Meil oli koolis sel päeval klassiõhtu.Ma olin sel kellaajal noortekas.Ma vaatasin kodus filmi.Ma olin õues sõbratega.Me tegime nalja.Reedel oli meil 5 tundi.Ma käisin ka vanaemal külas.Seal oli hästi lahe.Ma olin ka arvutis.

Reisikiri.

Selleks, et reisikirja kirjutada ei pea sõitma kaugele soojale maale. Minu reisikiri jutustab sellest kuidas ma koos ema, õe ja onudega Lõuna eestis käisime. Meie reisi ettevalmistused algasid juba eelmisel õhtul,sest magama pidime minema varakult. Hommikul tõusime kell viis, sest ärasõit oli pool kuus.Kõigepealt sõitsime me Võru linna. Käisime Tamula järve ääres, tegime tutvust Võru linna turuga. Võru linnast sõitsime Suurele Munamäele. Ronisime kogu perega ka Munamäe torni. Sealt avanes väga ilus vaade. Munamäelt sõitsime me Krabile. Minu ema ja onud on seal sündinud. Nende koduks oli vana veski, mis asub Paganamaa serval. Selle veski juures on ka järv mille peal oli ilus suur valge luik. Mu ema ütles, et enne pole seda luike seal olnud.Käisime ka Krabi poes ja ostsime jäätist. Krabilt sõitsime me Vana-Roosa surnuaiale. Sinna on minu vanaema maetud. Tegime hauaplatsi ilusti korda. Edasi sõitsime me Laatresse, mis asub juba Valgamaal. Seal elavad minu sugulased. Sugulastel on suur sõstraistandus. Neil on ka mustikaistandus. Laatrest alustasime me koduteed. Koju jõudsime me õhtul kella kümneks. Oli väga tore reis mööda Lõuna-Eestit.

Prints ja kerjus.

Mina lugesin suvel raamatut "Prints ja kerjus". See raamat rääkis kahest sarnasest poisist, kes olid sündinud samal aastal ja samal päeval. Nende vahe oli ainult selles, et üks oli kuningapoeg ja teine vaesest perest pärit. Lugu räägib sellest kuidas need kaks poissi oma kohad vahetavad. Prints paneb vaese poisi kaltsud selga ja läheb proovib tänavaelu. Aga kerjuspoiss saab endale koha printsi asemel lossis. Neil kahel juhtub igasuguseid põnevaid seiklusi. Lugu lõpeb sellega,et prints saab oma õige koha tagasi ja võtab ka kerjuse oma teenistusse. Mulle meeldis väga see lugu.

Kool.

Meile tuli kooli uus õpetaja Ene Read.Ta on inglise keele õpetaja.Eile oli esimene September.tuli uus esimene klass.ma tean neist Kevin Muru ja Martin Viirg.Eile oli pidulik lõuna ehk Rootsi laud.Eile tuli kooli üheksa õpilast.Meile tuli ka teine uus õpetaja nimega Janika Lauri.Täna oli esimene tund
klassijuhataja tund.Meie kokkadel aitab süüa teha vilistlane Rauno Salujärv.Meile tuli juurde ajalugu ja kirjandus.Homme on esimene tund ajalugu.Janika Lauri on geograafia õpetaja.Me ajasime esimese tunni paberid korda.täna on huvitav päev.Teine tund oli loodus õpetus.Kolmas oli kunsti tund.Neljas oli inglise keel.Viies oli matemaatika.Kuues on arvuti õpetus.Suvevaheajal sõitime rattaga ringi.Mängisime igasuguseid mänge.Upja tehti jõu saal.Tehti veel muusem.Varsti tehakse rulaplats,ja uus korpalli väljak.Ma sain eile kapivõtme.Paljud said selle täna.

Lastaaed

Me käisime täna lasteajas.Me esinesime seal etendusega mütsikaupmees.Seal tantsisid ka Ketlin ja Minna kõhutantsu.See oli kõige naljakam.

Islam

Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi jõudsalt levinud ja jätnud läbi ajaloo märke nii kunsti kui ka teadusesse. Islam on kõige kiiremini kasvav religioon ja tänaseks arvatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islami järgijat ehk muslimit ehk moslemit. Muslimid kasutavad Jumala kohta nime Allah ja usu põhiolemuseks on kuuletumine Allahi tahtele.
Moslemid palvetavad viis korda päevas, näoga Meka poole. Palvuste jaoks on igas linnas kindel kellaaeg. Palvuse ajal ei kanta jalatseid. Naiste puhul peavad juuksed olema kaetud. Mošee on islami pühakoda, kus moslemid käivad palvetamas ja jutlusi kuulamas. Mošees ei tohi olla pilte ega skulptuure.

Koomiksikogu.

Mina loen praegu ,, Koomiksikogu,,. Selle raamatu tegelased on Kõik tuntud disney tegelased. Praeguseks olen lugenud sellest kuidas Pardilinnas valmistuvad kõik robotite võistluseks. Onu Donaldile ei meeldi see, et pardipoiste robot töötab nii hästi. Onu Donald otsustab ise kõige vingema roboti ehitada. Tema arvates on see nii lihtne. Kuid tuli välja,et polnudki. Lõpuks ehitas ta sellise roboti mida ta ise roboti sees juhtima hakkas.Kõige lõpuks tuli välja see pettus. Võitjaks sai hoopis Leidur Leo väike abiline.

Külalised.

Meil käisid täna üllatuskülalised. Need olid Vene gümnaasiumi 1-7 klassi õpilased. Suurema klassi lapsed esitasid näidendi. Nad olid kõik ennast klounideks teinud. Nad tegid palju nalja. Pärast etendust nad jagasid ka komme, õunu ja õhupalle. Üks kloun hakkas pealtvaatajate juukseid sasima. Väiksemate klasside lapsed esinesid pillimänguga.Selle esinemise lõpuks võeti pealtvaatajate hulgast lapsi ühistantsuks. Mulle meeldis tänane üllatus.

Mõeldised

Koer korjas koolis kotte.Lapsed lappisid lõunal lakki.Mari maalis maakat.Noor noogutas nurgas.Varas varastas vallelt vatti.Erik eelistab eestimaist.Isa igatses Itaaliat.Kübar Küpsetas koolis kooke.Julia ja Juta jooksid jooma.Veri veeretas verandal veeru.

Minu kevad

Minu kevad algas toredasti. Väljas oli väga külm ja lumine. Sellegipoolest olin mina ikka rõõmsameelne, sest teadsin, et kunagi sulab lumi ära. Käisin sõpradega õues ja me mängisime lumes. Tegime lumememme ja lumekindlust ning mängisime lumesõda. Aga varsti hakkas päike lund sulatama. Lumi sulas ära väga kiiresti. Peale kooli meeldis mulle sõpradega õue minna ja ratastega sõita. Samuti käisime vahel rulluisutamas. Ükskord mängisime isegi õues sõda.
Aprillikuu lõpus läksime perega Lõuna-Eestisse. Seal oli väga tore. Sõitsime Ubjast Võrru, kus käisime turul ja poodides. Samuti käisime korra Tamula järve ääres. Kaua me seal ei olnud, sest inimesed koristasid. Sealt läksime edasi Krabile, kus mu ema on elanud. Pidasime väikese pikniku ja ema rääkis oma lapsepõlvest. Samuti jalutasime ringi ja nautisime loodust. Edasi läksime vanatädi juurde Laatresse. Seal rääkisime natuke juttu ja lõpuks hakkasime kodu poole sõitma. Enne koju jõudmist kolasime ka Lõunakeskuses ringi. Reis oli väga tore ja huvitav.
Ka maikuu algas toredasti. Kõigepealt võtsin osa koristustalgutest. Oli ka emadepäev. Selle päeva puhul oli õde ostnud emale lilli. Mina aga olin see, kes lilled üle andis. Ema aga tegi emadepäevaks torti. Maikuus tuleb veel minu sünnipäev. Ootan seda huviga.

Talv 2010 liikluses.

Talv 2010 oli väga lumerohke ja külm. Lumi tuli maha ja jäigi. See tekitas liikluses tõelise kaose. Lund sadas peaaegu iga päev. Sellepärast toimus ka liikluses väga palju liiklusõnnetusi. Paljude õnnetuste põhjuseks oli libe tee ja halb nähtavus. Ka jalakäijatele oli selline ilm tõeliseks katsumuseks. Kõnniteed olid väga lumised ja libedad. Sellepärast pidid nad tihti lausa sõiduteel käima. Suure lume tõttu jäid paljud bussid hiljaks ja jäid ka tihti üldse tulemata. Suur lumi tekitas probleeme igal pool. Majakatustel olid suured lumehanged, mis tahtsid alla sadada. Sellepärast käisid töömehed katuseid puhastamas, et õnnetusi ei juhtuks. Kuid siiski kukkus nii mõnelegi inimesele jääkamakaid pähe. Aasta 2010 talv oli kõigile suureks katsumuseks.

See nädal.

Esmaspäeval esinesime me kooli ees näidendiga "isevärki koolitund".see nädal pole ma saanud ühtegi halba hinnet.Me riisusime kooli ümbrust.Kolmapäeval ei olnud midagi lahetat.Neljapäeval

hakkasin ma tegema sae pead.Neljapäeval ei läinud paljud jooksma,sest vihma sadas.29.04 tulevad meile teised koolid külla teatripäevaks.Reedel oli ingliskeeles sõnade töö.

See nädal.

See nädal tegime esmaspäeval eesti keeles kontrolltööd.Ja loodusõpetuses paljunemiselungkondi.Kolmapäeval tegime tunnikontrolli.Kolmapäeval olime atvuti tunniajal õues.Me pildistasime kevatet.Me olime ka ingliskeele tunni ajal õues.Me mängisime keksu gramatika peale.Neljapäeval sain ma tööõpetuses sea valmis.See läheb näitusele,siis võin selle koju viia.Kehalises sain ma 20 sek parema aja kui kolmapäeval.

Kaelkirjak.

Täna käisime koos teise ja kolmanda klassiga teatris. Rakvere teatri väikeses saalis toimus etendus ,, Kaelkirjak,,. Selles etenduses olid tegelased: Ema, isa, Kai ja kõhuuss. Kõhuuss oli Kai suur sõber. Kai pidas ehituskraanat kaelkirjakuks. Kai pani kõhuussile nimeks Tõnis. Ema ja isa võtsid aiavalvuriks koera. Kaie arvates polnud see mingi koer, vaid hoopis lõvi. Isa kinkis Kaile ilusa ja kalli barbi. Kaile meeldis õhtuti pikalt lobiseda barbiga, kuid isale see ei meeldinud. Mulle meeldis see näidend, sest seal sai nii palju nalja.

"Täielik Puhh"

Mina loen juturaamatut "Täielik Puhh".See on lahe raamat.Ma soovitan seda kõigile.

,,Metsalaul,,

Kevad saabunud on metsa, lumi sulab kiiruga.
Linnukene istub oksal lauluviisi hoiab nokas,
laulu seal ta sillerdab, lume minema trillerdab.


Päike paistab juba soojalt metsaloomad ärkavad.
Samblasüles tärkab lill, see ju kaunis sinilill.
Kevad käes ja lume all lumelill- ilus, valge, tilluke
kevadine kelluke.

Vaheaeg

Koolivaheaeg oli väga lahe.Vaheajal jooksis üks koer autost mööda.Ma lugesin vaheajal raamatut"Täiuslik puhh ja Karlsson katusel."Lumi hakkas vaheajal sulama.Vaheajal ma keerasin kella.Ma sõitsin rattaga.Meid ajasid koerad ka taga.Ma vaatasin õhtul filme.Ma käisin õues.Ma olin veel arvutis.Seal ma mängisin ja tegin igasuguseid muid asju.Me käisime vaheajal linnas.Seal oli lahe.Minu vaheajal sai palju nalja.Ma olin noortekeskuses.Ma oleks tahtnud rohkem rattaga sõita.Ma loodan et järgmine vaheaeg on lahedam.ma loodan,et see veerand läheks mul hästi.

3 Veerand

Homme on selle veerandi viimane päev.Sellel veerandil sain eestikeele 4.Sel veerandil sain ma head hinded.Sellel veerandil oli Fryderyk Chopinil sünnipäev.Mõned käisid vaatamas Detekdiiv Lottet.Me käisime vaatamas "Väikesed ajarändurid".Sellel nädalal sai palju teada.See veerand oli lahe.Sel nädalal käisime veel vastlasõitu sõitmas.Meil käisid Poola saatkond,sellepärast et me osalesime Frtderyk Chopini sünnipäeval ja meie tegime blogi.Me tantsisime veel jumpsylet.Uuel veerandil tahan veel paremaid hindeid.

Emakeelepäev

Emakeelepäeva tähistatakse Kristjan jaak Petersoni Sünniaastapäeval.Emakeelepäeva hakkati tähistama 1996 aastal ja riiklikuks pühaks sai 1999 aastal.Seitsmes klass tegi "Mees läks metsa".9.Klass tegi "Kaval Ants ja vanapagan."1.klass tegi hiire väimeest.4Klass tegi ka hiire väimeest.Kristjan Jaak Petersoni sünni aasta on 1801 ja surma aasta on1822.Kristjan Jaak Peterson oli esimene eesti luuletaja.Kristjan Jaak Peterson sündis peres kolmanada lapsena.

Eestikeel on mu riigikeel,
selle üle mul rõõmus meel.
Eesti keel ei ole raske,
ärge temal kaduda laske.
Eesti on mu kodumaa,
on ta koduks sulle ka.
See on minu kodu hea,
seda mina kindlalt tean.

tekstülesanne

Poes müüdi esimesel nädalal 400 banaani.teisesl nädalal 200 tükki rohkem.kolmanadal nädalal aga 100 tükki vähem kui teisel nädalal.mitu banaani osteti kokku?

Mõõkhambuline tiiger.

Teadlaste sõnul võis eelajalooline mõõkhambuline tiiger ( Smilodon fatalis) oma kihvadega kohutav välja näha, kuid need piirasid samas looma jahipidamisvõimalusi.Teadlased uurisid praeguseks välja surnud looma leitud koljude ehitust ja leidsid, et mõõkhambulise tiigri hammustus oli vähem ohtlik kui näiteks tänapäeva lõvi oma.«Need kaks suurt kihva polnud suurepärased tapmisinstrumendid, vaid piirasid hoopis selle looma jahipidamisvõimalusi,» sõnasid teadlased.Teadlastemeeskond uuris ka selle eelajaloolise looma kolju keemilist ehitust ja koljudele tehti röntgen, mille abil loodi kõrgresolutsiooniline digitaalne mudel. Selle mudeli abil uuriti, kuidas looma pealuu, lõualuud, hambad ja lihased töötasid nii lõdvestunud olekus kui ka jahti pidades.Teadlaste sõnul on pikka aega peetud vaidlusi selle üle, kuidas mõõkhambuline tiiger jahti pidas ja kuidas ta oma kihvu kasutas.«Tegime kindlaks, et mõõkhambuline tiiger ei löönud kihvu saaki, nagu seda teevad tänapäeva lõvid. Mõõkhambulised tiigrid lämmatasid kihvade abil saaklooma ja see võttis neil aega umbes kümme minutit,» nentis uurimisgrupis osalenud teadlane Colin McHenry.«Tegime kindlaks, et mõõkhambuline tiiger ei löönud kihvu saaki, nagu seda teevad tänapäeva lõvid. Mõõkhambulised tiigrid lämmatasid kihvade abil saaklooma ja see võttis neil aega umbes kümme minutit,» nentis uurimisgrupis osalenud teadlane Colin McHenry.McHenry arvates võis mõõkhambuline tiiger kõigepealt oma saaklooma maapinnale suruda, siis rabeleva looma oma kontrolli alla saada ning pärast seda võttis kasutusele oma suured kihvad, lämmatades saaklooma nende abil või torgates need looma elutähtsatest organitest läbi.McHenry arvates võis mõõkhambuline tiiger kõigepealt oma saaklooma maapinnale suruda, siis rabeleva looma oma kontrolli alla saada ning pärast seda võttis kasutusele oma suured kihvad, lämmatades saaklooma nende abil või torgates need looma elutähtsatest organitest läbi.Mõõkhambulised tiigrid elasid 3,3 miljonit kuni üheksa tuhat aastat tagasi Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. See liik suri kliima soojenemisest tekkinud keskkonnamuutuste tõttu välja.

Taliolümpiamängud

Juba suvel oli kuulda kõikjal,et selle aasta taliolümpiamangud toimuvad meie kohalikus metsas.Kõik loomad otsustasid varakult treenima hakata.Muidugi oli ka neid loomi,kes arvasid,et teistel loomadel pole mõtet trenni teha,sest nendest paremaks ei saa keegi.Nagu on teada,siis tuleb olümpiale alati kohale loomi igast maailma nurgast.Ja kohe kindlasti on nad selleks kõvasti trenni teinud.Sellepärast otsustasid kõik kohalikud loomad ka oma võistkonna moodustada.Iluuisutamisvõistluseks hakkas ennast treenima jänes Juta.Suusahüppeks valmistus rebane Rein.Lumelauaga meeldis sõita orav Oskarile.Kelgutamisvõistlusel soovisid osaleda päris palju loomi,kuid valiti neist kõige julgemad.Nendeks osutusid hundid,sest nad on üsna julged ja üpris ülbed.Ka teistest maadest tuli päris palju loomi.Aafrikast saabusid neli lõvi,kes võistlesid bobisõidus.Lõvid nägid siis lund esimest korda.Nad treenisid kodus liiva pealja nende kelk oli ratasdega.Esimest korda lume peal sõites olid lõvid väga üllatunud,et kelk nii hästi libises.Loomade taliolümpiamängudest kujunes tõsine võistluse asemel aga röömus koos mängimine ja üksteisele oma oskuste näitamine.Auhindadeks aga sooja jooki ja vastavalt oma maitsele ka maiustusi.Taliolümpiamängud olidnii toredad,et otsustatika järgmine aasta neid pidada.Aga järgmisel aastal lubati,et siis tuleb õige võistlus.Kuid seda saab näha alles aasta pärast ning loodetavasti on järgmisel aastal ka selleks piisavalt lund.

Eesti metsloomad

Rebane
Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga karusloom. Ta seljakarvad on oranžid. Eestis eelistab ta elamiseks metsatukkasid. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Peamiselt toitub ta närilistest. Kutsikate kasvatamiseks on urud, mille rebane kaevab ise või võtab mägra oma üle ja kohendab seda. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas väga hästi. Rebane on ohtlik mitmesuguste haiguste, näiteks marutaudi ja kärntõve, levitajana.
Karu
Karu on suurim Eestis elav kiskjalane. Karu on tugeva ja jõulise kehaehitusega loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse ära peidetud. Karu nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine väga hea. Karu on kõigesööja. Valdavalt sööb ta marju, seeni, seemneid ja putukaid. Üksnes kevadel ja sügisel murravad karud suuri loomi. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja rabalaike. Karud liiguvad peamiselt ringi videvikus või öösel. Päeval nad magavad.
Hunt
Hundid elavad põhiliselt mägedes ja Ida-Euroopas. Temale iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja kohev saba. Hundil on terav haistmine ja kuulmine. Ka nägemine on tal teistest koerlastest parem. Hunt on peamiselt ööloom. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, sest seal on küttimistingimused paremad. Eestis võib hunti kohata rohkem võsastikes ja rabades. Hunt on tugev kiskja ja ta suudab saaklooma kaua jälitada. Hundid peavad jahti organisserunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.

Tartu rahu

Tartu rahu leping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti maa ja rahva kohta". Eesti sai strateegilised julgeoleksuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasutusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Nõukogude Venemaa aga ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas ka Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.

minu miksikese tulemus

treenging on 1762
viimane tulemus on 1263
ja võistuluse tulemus on 1632

Unine Toakärbes.

Õues on külm ja lumine talv. Aga toas on soe. Ümber laelambi lendab uimane ja unine toakärbes.
Ta on väga pahane ja unine. Ta ei saa aru, et miks on ta nii unine ja uimane. Kärbes arvab,et kätte on saabunud suur ja soe suvi. Ta lendab akna juurde ja........ Oh õudust, õues ei ole üldse roheline,
lilled ei õitse, putukad ei sumise...... Õues on hoopishirmus külm ja lumine talv. Talv ei meeldi üldsegi kärbsele. Ta lendab veel natuke ringi ja otsib, et äkki on mõni sõber tal ka selle soojuse peale üles ärganud. Lõpuks ta lepib sellega, et kõik kärbsed peavad talvel magama. Samuti saab ta aru,et selline uudishimu võib väga kurvalt lõpeda. Lõpuks tunneb ta, et on ikka liiga unine. Ta poeb laeprakku ja unistades suurest soojast suvest jääb ta lõpuks magama.

pannkoogipäev

Meie pere küpsetab pannkooke nädalavahetusel.Tavaliselt küpsetab pannkooke ema ,aga vahest ka õde.Emale meeldib küpsetada erinevaid pannkooke.Mulle meeldigb pannkooke maasika moosiga süüa. Mulle meeldib alati aidata ema.Mei pere teeb pannkooke nii:4 muna,natuke suhkurt,soola,jahu,piima.Segame taigna kokku ja küpsetame pannil väikesed koogid.

Pärast Jüriöö ülestõusu kuulus kogu Eestimaa Saksa ordule. Selle ajal võtsid inimesed omaks ristiusu. Hakati ehitama kirikuid ja kloostreid. Veel rajasid vallutajad kivist linnuseid ja mõisaid. Inimeste üle hakkasid valitsema mõisnikud. Inimesi peeti orjadena ja nad pidid mõisnikutele tööd tegema.
Pärast Põhjasõda vallutas Venemaa Eesti. Hakkas kehtima vene võim. Koolides õpetati ainult vene keeles. Hiljem said mõned talunikud ka maad osta.