Eesti metsloomad

Rebane
Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga karusloom. Ta seljakarvad on oranžid. Eestis eelistab ta elamiseks metsatukkasid. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Peamiselt toitub ta närilistest. Kutsikate kasvatamiseks on urud, mille rebane kaevab ise või võtab mägra oma üle ja kohendab seda. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas väga hästi. Rebane on ohtlik mitmesuguste haiguste, näiteks marutaudi ja kärntõve, levitajana.
Karu
Karu on suurim Eestis elav kiskjalane. Karu on tugeva ja jõulise kehaehitusega loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse ära peidetud. Karu nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine väga hea. Karu on kõigesööja. Valdavalt sööb ta marju, seeni, seemneid ja putukaid. Üksnes kevadel ja sügisel murravad karud suuri loomi. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja rabalaike. Karud liiguvad peamiselt ringi videvikus või öösel. Päeval nad magavad.
Hunt
Hundid elavad põhiliselt mägedes ja Ida-Euroopas. Temale iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja kohev saba. Hundil on terav haistmine ja kuulmine. Ka nägemine on tal teistest koerlastest parem. Hunt on peamiselt ööloom. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, sest seal on küttimistingimused paremad. Eestis võib hunti kohata rohkem võsastikes ja rabades. Hunt on tugev kiskja ja ta suudab saaklooma kaua jälitada. Hundid peavad jahti organisserunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.