Vesi ja vee reostumine.

1.Miks ei tohi noppida vesiroosi ja miks ei ole mõtet noppida vesikuppu?
Sellepärast, et vesiroos on looduskaitse all . Vesiroosi ja vesikuppu pole mõtet noppida, sest nad närbuvad vaasis ruttu ära.
2.Mis hoiab veetaimi vees püsti?
Veetaimi hoiab vees püsti nende vartes olev õhk.
3.Mis juhtuks, kui kiire vooluga jões oleksid taimede veesisesed lehed sama laiad nagu vesiroosil?
Siis viiks vool lehed endaga kaasa.
4. Kirjelda jõgi-kõõluslehe lehti?
Kiire vooluga jões ja sügaval vees on ta lehed peenikesed nagu pael, aga aeglase vooluga jões on ta lehed laiad ja munakujulised.


1.Kui palju vett kulutab sinu pere iga päev?
Meie pere kulutab päevas vett umbes 300 liitrit
2.Mis juhtub veekoguga, kui sinna satub palju reovett?
Veekogu taimestik ja loomastik hävineb.
3.Talvel korraldatakse mõnede järvede jääl autode jäärajasõitu. Kuidas võib see veekogule ohtlik olla?
Autokütust võib sattuda jääle ja sealt edasi vette. Samuti häirib see kindlasti kalade elu.
4.Meie seaduste järgi ei tohi ehitisi rajada veekogule lähemale kui 100 meetrit. Miks?
Sellepärast,et mitte häirida lindude elu, kes elavad veekogu lähedal. Samuti sellepärast, et kaitsta ehitisi üleujutuste eest.

näomaaling

Vesiämblik

Vesiämblik on kogu aeg vees elav ämblik. Ta elab Euroopas, Põhja-Aasias ja Aafrika põhjaosas. Vesiämblik võib elada 2-aastaseks. Ta valmistab veealuse pesa, milles ta saab õhku hingata. Selleks koob ta kellukja, taimedele kinnituva võrgu ja täidab selle pinnalt kogutud õhumullidega. Seal jääb ta ootama saaki ja kui on saagi kinni püüdnud, siis viib ta saagi kellukasse ja sööb ta ära. Vesiämbliku keha on pruunikas ja karvane, aga kuna ta "kannab" endaga kaasas õhumulli, näib ta vees hõbedasena. Kuigi tavaliselt on emased ämblikud suuremad kui isased, siis vesiämblikul on isased suuremad kui emased. Isaste kehapikkus on kuni 15 mm ja emastel kuni 10 mm. Eestis on vesiämblik suhteliselt laialdaselt levinud.

Mina

Minu nimi on Peep. Olen sündinud 29. mail 1999. aastal Rakvere haiglas. Minu ema nimi on Heivi ja isa nimi on Taivo. Elan pisikeses Ubja külas. Olen praegu 11-aastane ja õpin Uhtna Põhikooli 5. klassis. Mulle meeldib kehaline kasvatus. Kõige rohkem meeldib muidugi vahetund või siis vaheaeg. Vabal ajal käin sõpradega noortekas mängimas. Kui ma suureks kasvan, siis tahan ma saada rallisõitjaks.

Haug

Haug on hauglaste perekonda kuuluv röövkala. Haug on kõige laiemalt levinud mageveekala. Haugil on vooljas keha, mis on natuke külgedelt lamenenud. Seljauim on keha tagaosas, suurendades saba tõukejõudu. See võimaldab tal välkkiireid kohaltsööste saagi haaramiseks. Suhteliselt suurel peal on pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kaldu olevad hambad. Haugi värvus sõltub keskkonnast. Selja pealt on ta rohekas-sinakas, mis muutub allapoole minnes heledamaks. Kõhualune on tal valge. Haugi hambad on suunatud sissepoole, et vältida saagi põgenemist suust. Alalõua hambad on eri suurusega ja vahetuvad.

Haug on suhteliselt paikne kala. Ta eelistab elada aeglase vooluga jõgedes ja järvedes. Elutseb ta rohkem kalda lähedal taimestikus. Haug on röövkala, kes toitub teistest kaladest, ka oma liigikaaslastest. Suured haugid võivad süüa konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Haugi püüavad harrastuskalamehed enamasti spinninguga ja elussöödaga.