Taliolümpiamängud

Juba suvel oli kuulda kõikjal,et selle aasta taliolümpiamangud toimuvad meie kohalikus metsas.Kõik loomad otsustasid varakult treenima hakata.Muidugi oli ka neid loomi,kes arvasid,et teistel loomadel pole mõtet trenni teha,sest nendest paremaks ei saa keegi.Nagu on teada,siis tuleb olümpiale alati kohale loomi igast maailma nurgast.Ja kohe kindlasti on nad selleks kõvasti trenni teinud.Sellepärast otsustasid kõik kohalikud loomad ka oma võistkonna moodustada.Iluuisutamisvõistluseks hakkas ennast treenima jänes Juta.Suusahüppeks valmistus rebane Rein.Lumelauaga meeldis sõita orav Oskarile.Kelgutamisvõistlusel soovisid osaleda päris palju loomi,kuid valiti neist kõige julgemad.Nendeks osutusid hundid,sest nad on üsna julged ja üpris ülbed.Ka teistest maadest tuli päris palju loomi.Aafrikast saabusid neli lõvi,kes võistlesid bobisõidus.Lõvid nägid siis lund esimest korda.Nad treenisid kodus liiva pealja nende kelk oli ratasdega.Esimest korda lume peal sõites olid lõvid väga üllatunud,et kelk nii hästi libises.Loomade taliolümpiamängudest kujunes tõsine võistluse asemel aga röömus koos mängimine ja üksteisele oma oskuste näitamine.Auhindadeks aga sooja jooki ja vastavalt oma maitsele ka maiustusi.Taliolümpiamängud olidnii toredad,et otsustatika järgmine aasta neid pidada.Aga järgmisel aastal lubati,et siis tuleb õige võistlus.Kuid seda saab näha alles aasta pärast ning loodetavasti on järgmisel aastal ka selleks piisavalt lund.

Eesti metsloomad

Rebane
Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga karusloom. Ta seljakarvad on oranžid. Eestis eelistab ta elamiseks metsatukkasid. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Peamiselt toitub ta närilistest. Kutsikate kasvatamiseks on urud, mille rebane kaevab ise või võtab mägra oma üle ja kohendab seda. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas väga hästi. Rebane on ohtlik mitmesuguste haiguste, näiteks marutaudi ja kärntõve, levitajana.
Karu
Karu on suurim Eestis elav kiskjalane. Karu on tugeva ja jõulise kehaehitusega loom. Ta on suur, massiivne, hele- kuni tumepruuni karvaga. Saba on tal lühike ja karvade sisse ära peidetud. Karu nägemine on halb, kuulmine keskmine ja haistmine väga hea. Karu on kõigesööja. Valdavalt sööb ta marju, seeni, seemneid ja putukaid. Üksnes kevadel ja sügisel murravad karud suuri loomi. Karud eelistavad elada suurtes metsades, milles on tuule poolt mahalangetatud puid ja rabalaike. Karud liiguvad peamiselt ringi videvikus või öösel. Päeval nad magavad.
Hunt
Hundid elavad põhiliselt mägedes ja Ida-Euroopas. Temale iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja kohev saba. Hundil on terav haistmine ja kuulmine. Ka nägemine on tal teistest koerlastest parem. Hunt on peamiselt ööloom. Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, sest seal on küttimistingimused paremad. Eestis võib hunti kohata rohkem võsastikes ja rabades. Hunt on tugev kiskja ja ta suudab saaklooma kaua jälitada. Hundid peavad jahti organisserunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.

Tartu rahu

Tartu rahu leping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti maa ja rahva kohta". Eesti sai strateegilised julgeoleksuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasutusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Nõukogude Venemaa aga ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas ka Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata. Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks.

minu miksikese tulemus

treenging on 1762
viimane tulemus on 1263
ja võistuluse tulemus on 1632

Unine Toakärbes.

Õues on külm ja lumine talv. Aga toas on soe. Ümber laelambi lendab uimane ja unine toakärbes.
Ta on väga pahane ja unine. Ta ei saa aru, et miks on ta nii unine ja uimane. Kärbes arvab,et kätte on saabunud suur ja soe suvi. Ta lendab akna juurde ja........ Oh õudust, õues ei ole üldse roheline,
lilled ei õitse, putukad ei sumise...... Õues on hoopishirmus külm ja lumine talv. Talv ei meeldi üldsegi kärbsele. Ta lendab veel natuke ringi ja otsib, et äkki on mõni sõber tal ka selle soojuse peale üles ärganud. Lõpuks ta lepib sellega, et kõik kärbsed peavad talvel magama. Samuti saab ta aru,et selline uudishimu võib väga kurvalt lõpeda. Lõpuks tunneb ta, et on ikka liiga unine. Ta poeb laeprakku ja unistades suurest soojast suvest jääb ta lõpuks magama.

pannkoogipäev

Meie pere küpsetab pannkooke nädalavahetusel.Tavaliselt küpsetab pannkooke ema ,aga vahest ka õde.Emale meeldib küpsetada erinevaid pannkooke.Mulle meeldigb pannkooke maasika moosiga süüa. Mulle meeldib alati aidata ema.Mei pere teeb pannkooke nii:4 muna,natuke suhkurt,soola,jahu,piima.Segame taigna kokku ja küpsetame pannil väikesed koogid.

Pärast Jüriöö ülestõusu kuulus kogu Eestimaa Saksa ordule. Selle ajal võtsid inimesed omaks ristiusu. Hakati ehitama kirikuid ja kloostreid. Veel rajasid vallutajad kivist linnuseid ja mõisaid. Inimeste üle hakkasid valitsema mõisnikud. Inimesi peeti orjadena ja nad pidid mõisnikutele tööd tegema.
Pärast Põhjasõda vallutas Venemaa Eesti. Hakkas kehtima vene võim. Koolides õpetati ainult vene keeles. Hiljem said mõned talunikud ka maad osta.